Vineer on kihiline materjal, mis valmistatakse õhukeste puitlehtede  (spoonide) kokkuliimimise teel (vineeri paksus on 4–30 mm). Liimitava kihi puusüü jookseb risti alumise kihi puusüüga. Materjali paksus sõltub kihtide arvust. Erinevad kihid annavad vineerile iseloomuliku triibulise serva ja pindade ühtlase faktuuri.

Spoonid asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm). See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonide kiud on ühesuunalised. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuud. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuu spooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam.

Välitingimustesse sobib niiskus- ja veekindel kasevineer, selle saamiseks kasutatakse veekindlaid liime. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini.  Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga.

Üldiselt on okas- ja lehtpuuvineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, vineeri lõikamine, vineeri kuivatamine, vineeri ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamine ja paneeli lihvimine.

Vineer võimaldab väga isikupäraseid siselahendusi oma kaunite triibuliste servade pärast. Vineeri saab väga eriilmeliseks viimistleda peitside, lakkide või õlidega. Tulemus jääb väga naturaalne ja looduslähedane. Igal vineeritahvlil on kordumatu muster. Materjal on väga vastupidav ja tugev, mis annab toodetele kestva kasutuse.

Vineerist garderoobid peavad kasutuses väga hästi vastu. Vineermööbli puhul ei pea muretsema selle murenemise, lagunemise või pundumise pärast. Samuti ei vaja efektse ristlõikega vineer servakanti.